Surve ja hõõrdumine on tavalised jalaprobleemide kahtlusalused ning nad on ka peamiseks põhjuseks haigusseisundile, mida iga jalaspetsialist teab: Clavus ehk konnasilm. Esialgu on ta üsna silmapaistmatu, kuid ta võib areneda valulikuks survepunktiks, mis mõjutab meie liikumist. Vahendeid ja meetodeid enda aitamiseks on piisavalt, kuid kas need tõesti pakuvad lubatud lahendust? Kindlam on minna jalaspetsialisti juurde, sest seal on jalad parimates kätes ja konnasilmad saavad jäädavalt lahendatud.
Põhjus -> surve ja hõõrdumine
Tavaliselt põhjustab konnasilmi kahjustatud piirkonna pidev kõrge rõhk või hõõrdumine. Väga sageli põhjustab kitsaste kingade või kompressioonsukkade kandmine konnasilmade moodustumist, eriti varvaste vahel. Moodsate kingade eelistamine tagab selle, et mõjutatud inimeste hulgas on eelkõige naised. Samuti võivad soodustada konnasilmade teket varvaste väärasendid nt Hallux Valgus (suure varba kõverdumine) või küünis-/vasarvarbad (keskmiste varvaste kumerdumine).
Pidev surve moodustab esialgu paksendi. Naha ülemised kihid paksenevad ja sarvestuvad – see on naha reaktsioon, mille eesmärk on moodustada pideva välise stressi eest kaitsev polster. Aja jooksul laieneb see suurenenud keratiniseerumine (hüperkeratoos) naha sügavamatesse kihtidesse ja tekib tsentraalne keratiniseerunud selgroog. Selles etapis võib surve avaldamisel tekkida torkiv valu.
Konnasilmad on mitmekülgsed
Meditsiinilisest vaatenurgast eristatakse järgmisi konnasilmade (lad. Clavus) tüüpe :
- Clavus mollis: pehme ja lameda südamikuga konnasilm. Sageli leitakse varvaste vahelt.
- Clavus durus: kõva, tugevalt kokkusurutud sarvkesta südamikuga konnasilm. Esineb peamiselt tugevalt koormatud piirkondades, näiteks haamer-/küünisvarvaste korral.
- Clavus subungualis: konnasilm küüne all.
- Clavus vascularis: konnasilm, milles on väikesed veresooned.
- Clavus neurovascularis: see variant on segatud närvide ja väikeste veresoontega ning on seetõttu väga valus. Siin on vajalik eriti hoolikas ravi.
- Clavus neurofibroscus: närvi- ja sidekoe kiududega konnasilmad tekivad ainult jalataldadel ja jalanukkidel.
- Clavus papillaris: ümbritsetud valge äärisega. Keskel sarvkesta kihi all on sageli vedeliku kogunemine, väga valulik.
- Clavus miliaris: Mittepindmine ümar sarvestumine, mis esineb peamiselt piirkondades, mis ei ole surve all. Kuna valu pole, nimetatakse seda ka “pseudo konnasilmadeks”.
Kuidas konnasilmasid töödeldakse?
Iga ravi peaks algama jalavanniga. Nahk pehmendatakse ja desinfitseeritakse samal ajal. Üleliigsed nahakihid eemaldatakse hoolikalt freesi või skalpelliga. Siis jõutakse probleemi tuumani. Sarvkesta oga saab pehmendada keratolüütiliste preparaatidega, nt. peclavus PODOmed sarvkihti pehmendava geeliga, mida saab peale kanda sihipäraselt ja selektiivselt. Professionaalne konnasilma eemaldamine skalpelli tera, küünenaha tangide või freesiga saab enamikul juhtudel läbi viia vähese valuga. Kui sarvkesta oga on väga sügaval, võib ravi läbi viia mitmes etapis. Rõhuvabastust või vahtrõngast tuleb rakendada kuni paranemiseni.
Leevendus pikaajaliseks eduks
Sümptomeid saab leevendada– olulisem on põhjuste kõrvaldamine. Olulist rolli mängivad hästi istuvad jalatsid, mis jalgu kokku ei suru. Ohustatud piirkondades võib kasutada ennetavat survevabastust. “Turg pakub laias valikus survekaitselahendusi – konnasilmapatju, viltrõngaid või isegi varbaeraldajaid,” selgitab Mirjam Meier, Neuenbürgi jalaravikooli jalaarst ja õpetaja, “samas on sageli kõige mõttekam töötada eritellimusel valmistatud ortoosidega, mis sobivad ideaalselt patsiendi jalgadega.” Jalad püsivad terved ja vastupidavad regulaarse pesemise ja korraliku hoolduse korral. Ortopeedilised sisetallad võivad aidata ka jalgade väärasendi korral.
Eneseravi rasplite, plaastrite ja tinktuuridega pole kõige parem mõte.
Eneseraviks on soovitatav kasutada erinevaid meetodeid. Levinud on salitsüülhappega leotatud konnasilmaplaastrid. Need pehmendavad paksenenud sarvikihte, et konnasilma saaks mõne päeva pärast kergemini eemaldada. Siin tuleb olla ettevaatlik, sest hape võib tungida ka tervetesse nahapiirkondadesse. See võib põhjustada vigastusi ja põletikku. Konnasilmatinktuuridel on sarnane toime, kuid nende puhul tuleks terve nahapiirkond enne pealekandmist katta kreemiga.
Igal juhul on mehaaniline eemaldamine noa, höövli või raspliga kodus ohtlik. Vigastuste oht on kõrge, eriti kõrge riskiga patsientidel, näiteks diabeetikutel. Iga karestatud või tükeldatud konnasilm on potentsiaalne sisenemiskoht mikroobidele ja bakteritele. Seega, mida varem professionaalsele ravile minna, seda turvalisem ja lihtsam on saavutada valuvabadus ja terve jalanahk.
Toimetanud Tiina Roos.
