Peaaegu kõik meist on kunagi kogenud jalgadel tüütuid survepunkte. Nendest tekkinud nahamuutused ei ole mitte ainult visuaalselt häirivad, vaid võivad olla ka tõeliselt valusad. Need tekivad siis kui kude on pidevalt ja tugevalt koormatud ning pideva hõõrdumise ja liigse surve all. Liiga kitsad või terava ninaga kingad on ju äärmiselt ebamugavad, sest need on meie jalgadele ebasobivad. Samuti on ebamugav kui kõnnime pärast pikka pausi taas kingades paljajalu (ilma sokita) – rihmad, kannakapid või kinganinad hõõruvad kiiresti vastu õrna, kaitsmata naha piirkondi.
Kui villid kimbutavad
Esimeseks reaktsiooniks ärritusele on tavaliselt villid, eriti kanna ja varba piirkonnas – nahk paisub ja täitub veega. See võib-olla nii häiriv, et edasi liikumine tundub võimatu. Sellest hoolimata kehtib järgmine: ärge kunagi torgake ville selleks, et kiiret leevendust saada – see suurendab nakkusohtu! Leevendust saab saavutada spetsiaalsete plaastritega nagu RUCK® VERBANDSSTOFFE villiplaaster. Plaaster on kaetud geelikihiga ning seega tagab haavapiirkonnas niiske keskkonna, kaitseb edasise hõõrdumise eest ja soodustab paranemist. Hirverasvaga Peclavus® PODOcare nahakaitsepulk kaitseb nahka jalatsite hõõrdumise ja liigse kalluse ehk paksendi moodustumise eest.
Sarvkest kaitsekilbina
See, et kallused ehk paksendid tekivad surve ja hõõrdumise all, on naha kaitsemehhanism, eesmärgiga vältida ville ja valulikke kohti. Välised faktorid stimuleerivad rakkude jagunemist epidermises. See tõmbab surnud rakud üha enam väljapoole, kuni ilmuvad paksenenud sarvjad kihid. Sellised hüperkeratoosid on tüüpilised päkale ja kannale; kuid need võivad areneda ka varvastele, varbaotstele, varvaste vahele või küünevalli lähedusse. Kui vähegi võimalik, ei tohiks need jääda püsivasse olekusse, sest vastasel juhul võib see tekkinud kaitsekiht ise edasisi probleeme tekitada.
Konnasilmad – surve igast küljest
Konnasilmad (Clavi) võivad olla eriti häirivad ja valusad. Need on ümarad, järsult piiritletud sarvjad kallused, millel on keskne sügav oga – selgrookujuline koekahjustus. Need tekivad siis, kui luu lähedal avaldatakse nahale pidevat survet. Professionaalset konnasilma eemaldamist saab teha skalpelli, meditsiinilise tera, nahatangide ja/või õõnsa lõikuriga. Ravi ajal tuleb alati ravida ka jalalaba ortopeedilist muutust (laienenud päkk, lamenenud võlv, vasar- ja küünisvarbad).
Naharebendid kui riskifaktor
Kui sarvkesta kallused (paksendid) on jätkuvalt ja tugevalt koormatud surve ja hõõrdumise tõttu, võivad need puruneda. Need lõhed (rhagades), mis kipuvad tekkima kannal, võivad ulatuda sügavale pärisnahka, põhjustada tugevat valu ja ka veritseda. Need on head sisenemiskohad mitmesugustele mikroobidele, mis võivad soodustada näiteks mükoosi (seennakkuse) teket.
Pragude kontrolli alla saamiseks on hädavajalikud regulaarsed hooldusmeetmed. Intensiivse professionaalse hooldusena saab kasutada oklusiivset plaastrit, mis on kombineeritud tugevalt regenereeriva hooldusvahendiga. Lõhedele sobib näiteks Peclavus® PODOcare kannalõhesalv, mis soodustab naha ainevahetust ja elastsust loodusliku taruvaigu ekstrakti ja karnaubavahaga. Seda saab kasutada koos RUCK® VERBANDSSTOFFE oklusiivse plaastriga, millega hooldustoode saab õhuta mõjuda kaks kuni kolm päeva. On ütlematagi selge, et ka kodus tuleks nahka järjekindlalt määrida salvidega/kreemidega, mille koostisained tasakaalustavad naha rasva- ja niiskustasakaalu. Lisaks karnaubavahale võib see sisaldada lanoliini, uureat, pantenooli või bisabolooli.
Jalgade väärasendi tagajärg
Punetus, nahapaksendid, konnasilmad ja nahapõletikud on vältimatud ka jala väärasendi puhul, mis võib-olla kas kaasasündinud või hoopiski valede jalatsite kandmise tagajärg. Samuti võivad need tekkida ravimata jalaprobleemidest nagu Hallux Valgus (kõverdunud suurvarvas), laienenud päkk ning vasar- ja küünisvarbad.
Hallux Valgus on suure varba patoloogiline väljapoole kaldumine metatarsofalangeaal-liigeses. Kuna see esineb tavaliselt samaaegselt laienenud päkaga, ulatub suure varba nukk selgelt jalalaba siseserva. Surve kinga ninast põhjustab sageli valulikku põletikku. Suure varba surve võib põhjustada ka külgnevate varvaste haamer- ja küünisvarba deformatsioone.
Vasarvarba puhul on varba keskmine liigend painutatud ülespoole nii palju, et lõpp-punkt ehk varba ots osutab maapinnale “nagu haamer”. Seevastu küünisvarbad näitavad tugevat hüperekstensiooni alusliigeses ja painutust keskmises/otsa liigeses. Varba ots ei puutu maapinnaga kokku. Tüüpilised jalaprobleemid tekivad seetõttu, et kahjustatud varbad muutuvad aja jooksul järjest lühemaks ja samal ajal võtavad kõrguselt rohkem ruumi. Jalatseid kandes põhjustab see survepunkte ja see omakorda nahapõletikke ja konnasilmasid. Leevendust pakuvad erineva disaini ja materjaliga haamervarbapadjad. Aitab ka silikoonmaterjalist varbakaitsete, -rõngaste ja -torude kasutamine, sest need kõik leevendavad ümberkaudse piirkonna probleeme.
Toimetanud Tiina Roos.
